31.Elektromotoorse jõu indutseerimine. 1. Mida nimetatakse indutseeritud emj. ehk induktsiooni elektro- motoorseksjõuks? 2. Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad? 3. Mida nimetatakse indutseeritud vooluks? 4. Millistel juhtudel tekib elektromagnetilise induktsiooni nähe? 5. Millest oleneb juhtmesse indutseeritud elektromotoorse jõu suurus? 6. Millest oleneb juhtmekeerus indurseeritava elektromotoorse jõu suurus? 7. Mida nimetatakse aheldusvooks? 8. Kuidas aheldusvoogu tähistatakse? 32.Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks. 1. Mida nimetatakse generaatoriks? 2. Millisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö, milleks teda kasutatakse? 3. Lihtsaima generaatori ehitus, kuidas ta töötab? 4. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse ühesuunalist alalisvoolu? 5. Mida nimetatakse kommutaatoriks? 6. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu? 7. Mis põhimõttel töötab valdav enamus elektrienergia generaatoreid? 8
Nagu teistel mootoritel, koosneb alalisvoolumootori vooluvektor kahest komponendist: ankruvoolust ja ergutusvoolust. Ankruvool sõltub koormusest ning tekitab magnetomotoorjõu ja elektromagnetilise momendi. Seega on konstantse ergutuse korral arendatav elektromagnetiline moment määratud valemiga (5.5). Ergutusvool tekitab mootori ergutusvoo. Mõlemad voolukomponendid on ehituslikult eraldatud ning eraldi juhitavad. Olenemata sellest esineb alalisvoolumootoris ankrureaktsioon, mis muudab aheldusvoogu 1, kuid seda kompenseeritakse harilikult ehituslike meetoditega. Tänu ankrureaktsiooni kompenseerimisele on alalisvoolumootori parameetrid järgmised, L12 << L1, L12 << L2, seega 1 avaldub valemiga 190 s1 I1R1 U1 E1 I1
annaabi.ee 
