Platon Phaidon
Võiks ju arvata, et näiteks jumalad on hinged alguses loonud, kuid sellisel juhul oleks ju
mõned inimesed sündinud hingega, mida on mitu korda ,,kasutatud" samas teised saaksid
endale ,,uue" hinge, sest maailma sünnib hingestatut rohkem sellest, mis ära surevad.
Kuna Sokrates sai samal päeval surma siis võis ta enda arutlusega ka ennast julgustada ja
seepärast teisi võimalusi mitte läbi kaaluda. Sokratesel oli hea mõelda, et läbi surma pääseb
hing teda aheldavast köidikutset. Sellises olukorras oli kindlati kergem mõelda sellele, et surm
ei olegi midagi kardetavat. Samuti on Sokratese meelest filosoofidel kerge surra, sest nende
hing nagu pääseks kehast ehk raskest koormast. Kui keha on aga allunud naudingutele, siis
saaks hing karistada ja peaks ringi rändama ja tagasi sündides olema kellegi sellise kehas, kes
tema eelmise elu viisi sümboliseeriks, näiteks raisakotkaks. Kui hing sünnib tagasi loomana,
annaabi.ee 
