1. Alalisvool - elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu 2. Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus (n=N/V; N laengukandjate arv) 4. Ohmi seadus Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. (I=U/R; I voolutugevus,U pinge, R takistus) 5. Jadaühendus Rööpühendus I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist · Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. · Juhi takistus sõltub ainest.
temperatuuritegur väga väike. Näiteks konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur =0,000005 1/K Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, so sellistel juhtumitel, kui takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne. Ohmi seadus vooluringile Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöörvõrdeline ahelaosa takistusega. Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdelislet pingega. Muutumatu pinge korral takistus suurendades väheneb vool pöördvõrdeliselt takistusega. Ohmi seadus kogu vooluringile arvestab, et pinge vooluallika klemmidele põhjustab vooluallika sisemine elektrimotoorne jõud (allikapinge) Kui takisti on välja lülitatud ja voolu vooluringis pole, siis pinge tema klemmidel võrdub elektrimotoorse jõuga
negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on 4 V, on vool 1 A, kui 8 V 2 A, 12 V 3 A. Muutumatu pinge korral takistust suurendades
negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on 4 V, on vool 1 A, kui 8 V 2 A, 12 V 3 A. Muutumatu pinge korral takistust suurendades
negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on 4 V, on vool 1 A, kui 8 V 2 A, 12 V 3 A. Muutumatu pinge korral takistust suurendades
i=g*v kus g on juhtivus. Lineaarse ahela takistus ei tohi muutuda ( R = const) Ohmi seadus. Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus: I=g*v Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (1787-1854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. v I= R Mittelineaarne ahel. Mittelineaarne ahel on selline vooluahel, kus juhtivus või takistus on sõltuvususes ahela pingest või voolust, st et R != const. Näiteks võib tuua pooljuhtdioodi juhtivuse, kus pinge kasvades vool hakkab eksponentsiaalselt kasvama. Lisa: Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks
negatiivne. 11 1.7 Ohmi seadus Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus I =GU Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (17871854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826. aastal uuris elektrijuhtivust. Seda seaduspärasust nimetatakse tänapäeval Ohmi (loe: oomi) seaduseks ja sõnastatakse enamasti nii: Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on 4 V, on vool 1 A, kui 8 V 2 A, 12 V 3 A. Muutumatu pinge korral takistust suurendades
annaabi.ee 
