E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kõrvu puutunud; külm värin käis ta kehast läbi, ta südames sosistas salahääl: vaata ette!
«Teie pidasite oma kasuvenda -- pahaks inimeseks?» ütles ta aralt.
«Ma ei pidanud teda mitte ainult selleks, vaid ma tundsin teda kui paha inimest,» tõendas
Ivo kurblikult. «See on imelik, et teie, armuline
343
preili, tema eest nii sooja vaimustusega kostate, kuna tema -- aga sest ei maksa rääkida.»
«Rääkige!»
«Teie ahastate ja värisete selle kõlvatu elu pärast, kuna tema teie järele veel kordagi ei ole
küsinud. Temal ei ole mingit muret, ta priiskab hommikust õhtuni ja ajab rumalat lori.»
«Kuidas võib ta seda teha, kui ta seotud on?» kahtles Agnes.
«Oh, ta palus ja vingus, kuni ma halastuse pärast ta köidikud lahti käskisin päästa. Tänuks
rikub ta nüüd minu mehed ara, meelitab neid joomisele ja ässitab minu vastu üles.»
«Gabriel palus ja vingus