Eesti murrete erijooned
Idamurde erijooned
· d laadivahelduslike sõnade nõrga astme vormides: padas `pajas', ladud `laod', jõõdan
`jõuan'
· o > õ: kõht `koht', õli `oli'
· v labiaalvokaali kõrval: ulvoma `uluma', lõevoke `lõoke'
· st > ss: miis `meest', majas `majast', mussad `mustad', valiss `valjusti'
· ht > st: õsta `õhtu', lasti `lahti'
· Tugevaastmelistes vormides svaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham `tahm',
vihim `vihm', rehem `rihm', ahaju `ahju' (a.os.)
· Põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised
(kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi,
juuk : juagu)
· ä-harmoonia: eläjäd `loomad', kaheksä `kaheksa', muregä `murega', pugemä
`pugema'
· o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o või u: nägo `nägu', sugo `sugu', molo `molu', ilo `ilu',
elo `elu'
annaabi.ee 
