ba b bb J uhul kui hulgad A ja B ühtivad, s iis s aame relats iooni es itada suunatud graafiga mi lle tippude hulk on A , ning mi lles on kaar tipus t a tippu b kõigi relats iooni kuuluvate paaride (a,b) korral. Et relats ioon võib s is aldada paare mi lle komponend id on võrds ed, s iis võib antud graaf s is aldada ka s ilmus eid Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon graafi kuj ul. R elats ioone hulkade A= { a1,a2,...am} j a B= { b1,b2,..,bn} vahel s aab es itada ka m × n ma atriks i kuj ul, kirj utades i-ndas s e ritta j a j-ndas s e veergu 1-he kui paar (ai,bj ) kuulub relats iooni j a 0 vas tas el korral. J uhul kui A = B s aame ruut maatr iks i. Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A . D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee
ba b bb J uhul kui hulgad A ja B ühtivad, s iis s aame relats iooni es itada suunatud graafiga mi lle tippude hulk on A , ning mi lles on kaar tipus t a tippu b kõigi relats iooni kuuluvate paaride (a,b) korral. Et relats ioon võib s is aldada paare mi lle komponend id on võrds ed, s iis võib antud graaf s is aldada ka s ilmus eid Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon graafi kuj ul. R elats ioone hulkade A= { a1,a2,...am} j a B= { b1,b2,..,bn} vahel s aab es itada ka m × n ma atriks i kuj ul, kirj utades i-ndas s e ritta j a j-ndas s e veergu 1-he kui paar (ai,bj ) kuulub relats iooni j a 0 vas tas el korral. J uhul kui A = B s aame ruut maatr iks i. Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A . D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee
annaabi.ee 
