E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
mõda peitub, mis mitte halb ega vä artuseta pole. Ilma kunstita ei võ asi kõge lihtsama
inimese poole kunstimõu avaldada.»
Sajandi algul tõbus Bornhöe tagasi kirjanduslikust tegevusest, vaikides oma elu
viimase kaheküne aasta jooksul kirjanikuna täelikult. Selleks mõutas teda osalt
kaasaegne kriitika, mis mõelgi puhul ei olnud tema teoste suhtes objektiivne. Palju
paksu verd tekitas Bornhöe kodanlikes ringkondades enda vastu «Tallinna narridega».
Lõuks laks nä agutav kriitika selleni, et ües eduerakondliku «Postimehe» kaasandes
soovitatud kirjanikul «mitte tinti plätsutada», nagu ta sellest ise kirjutab. Bornhöe, kes
niisugustes küimustes oli muide eriti hell, käski selle «soovituse» jägi ega avaldanud
enam ütki teost. «Vaatan rõ omustades Eesti edu ja hoian tinti,» mägib ta irooniliselt
ües hilisemas kirjas.
Bornhöe talent oli mäksa suurem sellest, mis ta tegelikult eesti kirjanduses korda
saatis