Eesti keel ja ühiskond
Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest).
Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada.
Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited.
Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett
Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse
sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina)
Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti,
türgi) tuba-de-le
Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tsuktsi)
Laadivahelduslikkus-muutuvad häälikud sõna tüves(mille?mida?), sulghäälik või s tuleb
juurde või kaob ära. Nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i. Tugevas astmes on sulghäälik
või s.
Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt.
annaabi.ee 
