Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
agul), sest tänavapilt meenutas vene ridaküla. Hoonete vahele jäid kõrged plangud koos
veel kõrgemate väravatega, mis sulgesid hooviruumi, praeguseks on selliseid väravaid
järel vaid üksikuid. 19. sajandi eeslinnades levis ka segaehitusviis, mis tähendas et hoone
oli osaliselt kivist ja osaliselt puust (Joonis 1.9 vasakul). Eriti sageli on niimoodi ehitatud
hoovimaju. 19. sajandi vaesemate eeslinnade tänavapilti iseloomustasid tihedalt üksteise
kõrvale ehitatud agulitarede read, sellist linnaehituslikku kihistust on hakatud kutsuma
slobodaa-tüüpi hoonestuseks (Joonis 1.9 paremal).
Joonis 1.8 Tagasihoidlikumad agulihooned Tartus ja Valgas.
Joonis 1.9 19. sajandi eeslinnade hoonestus Tartus ja Rakveres.
1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu
Seoses tööstusliku pöördega ja sellega kaasneva kiire urbaniseerumisprotsessiga hakkas
19. sajandi viimastel kümnenditel Eestis kiiresti muutuma linnaelanikkonna sotsiaalne
koosseis