Tõde ja Õigus III
Ta luges
Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus
samuti oli palju leinatud.
16. peatkk
Tna oli langenute matusepev. Ilm oli hilissgiselt tume, hmane, ridinud
ja rske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja jlle meelde Vargame ning
seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski vhe,
inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii,
et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased
polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. htuks olid kik
maha maetud. Indrek oli jnud Viljasooga kahekesi ning kitselt kuulsid nad
kellegi nuttu. Eemal psas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja
Viljasoo vtsid lapsed ning asusid koduteele. Kuna naisel mees surnud ja
rileping kohe-kohe lppemas, oli Viljasoo nus nad oma hoole alla vtma.
17. peatkk
Koju judnud, oli Indrek rampvsinud ning suundus kohe magama.