Eesti kirjanduse ajalugu II
Ta fenomeni selliseid eredaid momente võib leida igast perioodist. Kirjanudslooliselt leiab
kõige eredama hetke 20ndate ja 30ndate vahetusel, kus ta oma laadiga manifesteerub. Tema
laadi eripära: 1) ta kasutab retoorilist vabavärssi märksa rohkem kui keegi teine sellel ajal
(kõlav, palju kordusmotiive, metafoorsus väheneb ja narratiivsus suureneb läheneb
proosale); 2) lihtsa inimese positsioon, mida hakkab lausa deklareerima, lokaliseeritud
agulipiltidesse (Tartu Supilinna agulisse).
Ta on olnud töölipoiss, kes osales vabadussõjas ja selle ainel kirjutas teose ,,Noored
partissanid" ja nõukogude võimu jaoks seda polnud olemas. Kui 20ndate 30ndate aastate
Sütiste on vabade vormide autor, siis rangem vorm lisandub hiljem. Kui 30ndate teisel poolel
algab suur poleemika Arbujate loominug üle, siis temast saab üks Arbujate suurim kriitik
lihtsa ja tervemõistusliku inimese seisukohalt on haritlaste poos vastuvõetamat ja seda ei saa
annaabi.ee 
