Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
retooriliselt kõlavat vabavärssi ja see on retoorilisem kui 20ndate alguse eksperimendid,
aga see hakkab kandma eetilisemat sisu. Selles luules, mis üsna selgelt proosast eristub,
võib rääkida proosale lähenemisest. Temaatika soosib ka seda. Hoiakuline kiht ongi asja
teine pool. Sütiste luulesse on kirjutatud rõhutatavalt lihtsat ja inimene määratletakse
sotsiaalse ümbruse kaudu. Sütistel on pilk seestpoolt ja see on oluline. Siit tulevad ka
enesekuulutused v deklaratsioonid. Agulipeegeldused paljusus haakub üsna hästi ka nn
tööpoeesiaga. Mingis mõttes on ta töö poetiseerija oma luules. Siin on ka klassikalisi
näiteid, mis on läinud kirjandusajalikku: nt "Läbi töötavate tänavate", kus ta hakkab Tartu
agulist liikum ja lendab üle Tartu linna. Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas,
aga alus ei muutu ehkki pealispindselt tundub nagu siin oleks midagi. Sütiste mõnevõrra
läheneb traditsioonilisemale poeetikale vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad