Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
paigutada täiesti erineva ruumiprogrammiga hooneid. Varasemad, 19. sajandi algupoolel
ehitatud elamud järgivad näidisfassaade üsna täpselt ja neile on omane kiviarhitektuurist
laenatud klassitsistlike detailide püüdlik teostamine puidus, seevastu hilisemad, eriti just
tagasihoidlikumad vaesema rahva elamud, on dekoori osas tunduvalt lihtsustunud,
äratuntavana säilivad aga hoonete üldtüübid, sellist arhitektuuri on hakatud nimetama
aguliklassitsismiks. Sel ajastul välja kujunenud puitelamute tüüpe kasutati ka pärast
näidisfassaadidest kinni pidamise kohustuse kaotamist, kuni 19. sajandi lõpuni, seda eriti
väiksemates linnades. Hoonetel võivad olla nii kivi- kui plekk-katused, algselt ka
laudkatused. Välisviimistluseks on horisontaallaudis, iseloomulikest klassitsistlikest
detailidest võib ära märkida poolkaarjad nn. termi aknad, mida sageli kohtab viiluväljadel.