"agulihooned" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

järel vaid üksikuid. 19. sajandi eeslinnades levis ka segaehitusviis, mis tähendas et hoone oli osaliselt kivist ja osaliselt puust (Joonis 1.9 vasakul). Eriti sageli on niimoodi ehitatud hoovimaju. 19. sajandi vaesemate eeslinnade tänavapilti iseloomustasid tihedalt üksteise kõrvale ehitatud agulitarede read, sellist linnaehituslikku kihistust on hakatud kutsuma slobodaa-tüüpi hoonestuseks (Joonis 1.9 paremal). Joonis 1.8 Tagasihoidlikumad agulihooned Tartus ja Valgas. Joonis 1.9 19. sajandi eeslinnade hoonestus Tartus ja Rakveres. 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu Seoses tööstusliku pöördega ja sellega kaasneva kiire urbaniseerumisprotsessiga hakkas 19. sajandi viimastel kümnenditel Eestis kiiresti muutuma linnaelanikkonna sotsiaalne koosseis. Varasemate kaupmeeste, käsitööliste ja jõukamat rahvast teenindavate ametite pidajate (voorimehed, kojamehed, pesunaised jm) kõrvale kerkib nüüd suure massina