Mullateadus
Esimene kilo väetis, mis
viida mulda, võib anda 30 kg teri. Tulu oleks seega 30*1,5= 45 krooni. 3 kilo saagi pealt saaks tulu
3*1,504,5. Kuskil o ja xagr vahel on xmajanduslik, mille juures saadakse maksimaalne tulu. Seda
arvutatakse nii: xmaj=a1*(1,5-0,3)-7/2a2(1,5-0,3). Erinevates muldades on liikuvaid toitaineid
erinevalt, järelikult kehtib iga mulla kohta oma kindel võrrand. Näiteks Lõuna-Eesti huumusvaestel
muldadel on teravilja väetamisel x agronoomile 100 kg ja x majanduslik 80 kg, lämmastikväetise
vajadus on suur. Kui on aga huumusrikas muld, siis seal on x agr alla 40 kg ja x maj heal juhul 5
kilo. 1 kg fosforit, kui ta jõuab mulda, maksab 30-35 kr, ja 1 kg K maksab krooni. Kui tahta saada
1 ts (100 kg) vilja, siis pean arvestama, et sellega viiakse mullast minema 3 kg lämmastikku,
ligikaudu 0,6 kg f ja 2,2 kg K.
MULLA VILJAKUS
Kõik mulla omadused (füüsikalise, keemilised, lõimis, reziimid jne. ) mõjutavad muldade