Sademete režiim Eestis
Põud tekib kergemini siis, kui õhutemperatuur on normaalsest kõrgem, mis tingib auramisel
suurenenud veekao. Põuda soodustab ka vihmapuuduse sattumine taimekasvu mõttes
intensiivsele või tundlikule perioodile. Tugevad tuuled ja väike relatiivne õhuniiskus võivad
samuti põua mõju suurendada. Põud iseenesest ei ole looduskatastroof.
Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti:
meteoroloogilist,
agrometeoroloogilist,
hüdroloogilist ja
sotsiaalökonoomilist .
Kolm esimest sisaldavad endas ka võimalust mõõta põuda kui füüsilist nähtust.
Maailma meteoroloogia organisatsioon WMO (World Meteorological Organization) nimetab
loodusõnnetuste loetelus üleujutuseks või uputuseks olukorda, kui saju- või lumesulavesi
akumuleerub kiiremini, kui mullad suudavad neid adsorbeerida või jõed ära kanda. Üleujutust
annaabi.ee 
