Eesti loodusgeograafia konspekt
reaktsiooniga) lähtekivimil tekkinud ca 75% muldadest.
Devoni liivakivid ja savid on enamasti mittekarbonaatsed. Ülemdevoni avamusalal sisaldavad
karbonaate.
Algeselt mullakaardistamisel agrogeoloogiline printsiip: maakasutus + lõimis (turvas)
Mullateaduslikud printsiibid olid veel välja arendamata ja informatsioon oli puudulik (muldade
nimesti, nende omadused jms)
1901. a Liivimaa kinnisvara hindamise seaduse alusel toimus maade hindamine. Alusena esitati
mitte mulla kaart
Agrogeoloogilises jaotuses on oluline mulla füüsikalis-mehaaniline koostis (LÕIMIS)
1. Sorteerimata sete: tahke liustiku sete MOREEN (kivid + liiv + savi)
2. Sorteeritud sete: jämeteraline LIIV, peeneteraline SAVI
3. Orgaaniline sete: TURVAS
Eesti muldade ülemise kihi domineerivad lõimised
Eestimaa lõimiste jaotus: Savi 5%, Liivsavi 28%, liiv 27%, turvas 24%, saviliiv 17% - kogu
maafond.. Saviliiv 31%, savi 6%, liivsavi 39%, liiv 15%, turvas 9%, - haritav maa.
Liiv on toitainetevaene