Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal.
Liblikõieliste sileerimise fermentatsioon ja lämmastiku reostus
söötmisel saastab keskkonda, segukülvidega saame leevendada ka
seda kitsaskohta.
Punase ristiku ja kõrreliste segud
Segusse võetavate kõrreliste valikul tuleb arvestada liigi
arengukiiruse ning kestusega ja selle mõjuga toiteväärtusele.
Punane ristik talub kattevilja hästi, kuid kõrgemal agrofoonil
suurte teraviljasaakide korral on allakülvid sageli ebaõnnestunud.
Tuginedes eeltoodule on kasutusel punase ristiku katteviljata
külvid, kus külviaasta saak kasutatakse loomasöödaks.
Otstarbekas on sellisel juhul kasvatada varase punase ristiku
sorte.
Varane punane ristik areneb suvetüübiliselt ja annab juba
külviaastal õitsvaid varsi. Katteviljata külvides hakkab punane
ristik kuu aega pärast tärkamist võrsuma ja niites esimest korda
annaabi.ee 
