"Mina, Claudius" ja "Jumal, Claudius"
Livia puhul aga
hindan tema arukust, oskust olukord rahulik hoida, kavalust ning elu lõpul näidatud
avameelsust. Heaks paralleeliks naisel end valitseda laskmisel tänapäevaga on
Eesti Ekspressi sõnul Herman Simmi juhtum nädalaleht kirjutab, et viimane oli
olnud oma abikaasa tuhvlialune.
Teoses esines mitmeid kordi religioosseid endeid, mida tegelased tõsiselt võtsid
ning mis tõepoolest ka midagi tähendasid (Claudiusele kukkus lapsena hundipoeg
sülle; öökull kuulutas Herod Agrippale õnne ja õnnetuse saabumist; kui Claudius
sõjakäigul palvet luges, kustus küünlaleek iseenesest, nagu ta pidi) ja täide läksid.
Kuna kõike muud oli kirjeldatud nii neutraalselt ja tõetruult, Claudius ise rohkem
austas kui uskus jumalustesse, siis tundusid kõik ended ja ettekuulutused ka nagu
päris olevat, et võta või tõsiselt. Samas kui keegi midagi usub, siis korralduvad
asjad tihti nii, et vastavalt ka toimub. Ehk on see võrreldav platseebo-efektiga.