b. Sünnilugu ja noorus: Hera sai Zeusist ja Semelest teada, maskeerus end Semele vanaks ammeks ning ärgitas Semelet Zeusi oma tõelist kuju näitama. Kui Zeus sai veendud, oli ta sära nii võimas, et Semele kahanes pea olematuks. Zeusil õnnestus loode siiski päästa ja õmbles selle oma reie sisse c. Persephone ja Semele. i. Semele Kadmose tütar, ühtis Zeusiga. d. Dionysose ja meri. Dionysose tulek (Ikarios). e. Agrionia (Minyase tütred, Pentheus). f. Dionysos ja surm; Ariadne. g. Bakcose müsteerionid. h. Orfistlik õpetus. Dionysos kui allilma kuninganna Persephone poeg. Teeba kuningas Pentheus keeldus teda jumalaks tunnistamast ning ta määrati kohalike naistega hullamise eest vangi. Vanglad teda kinni ei pidanud ja uued teated prassingutest jõudsid kuning a kõrvu. Pentheus luuras rituaalide ajal puu otsas.
Jumalik inspiratsioon- enthusiasmos, seega osaliselt seotud Apolloniga kui vastandid. Kaaskond bakhandid. Jagunevad meesteks -saatürid ja sileenid (meesnümf?), kes on suht falloslikud tegelased; ja naisteks- menaadid. Neid on kujutatud ja kirjedatud (tragöödia "Bakhandid"). Nendega seondus omophagia- toorelt söömine. Omostes- toores, toorelt sööv Dionysus. Seda seostati ohvrilooma (metsloom) lõhkirebimist tükkhaaval ja toorelt söömist. Sellel ilmselt oli mingi rituaalne taust. Agrionia- üleaastane pidustus, kus naised menaadistusid. Tegid metsades või mägedes mingied riitusi. Peeti Dionysuslikke orgiaid. See oli talvine aeg. Dionysuse kultuse juude kuulus ka mask. Lenaia vaasid. Lenai- menaadi pidustused. Menaadid austamas Dionysust. Dionysus võis olla ka omaette mask, alati habemega. Kindlalt seostub ka fallos. Ühelt poolt saatürid ja sileenid, teiselt poolt fallos kui eraldi objekt. Dionysus pole ise kunagi fallosega kujutatud
annaabi.ee 
