hinnata tema valikute järgi. Siiski ei oska mina kuidagi oma hoiakust üle saada ja nii tekivad mul suhtlemisel raskused, kui olen sunnitud rääkima mõne kutsekooli õpilasega. Loodetavasti ajapikk see muutub. Kogu meie ühiskonda pärsivad venelaste ja eestalste omavahelised suhted. Nimelt on paljudel eestlastel hirm nahavahel, kui tänaval jalutab talle vastu vene keelt kõnelevate noorte grupp. Eestlased suhtuvad pea igasse venelasse kui suurde agressorisse. Tihtipeale ei taheta nendega suhelda ja kardetakse alati kõigi hullemat, kuigi tegelikult ei pruugi inimene vägivaldnegi olla. Selline arvamus võib-olla kujunenud seoses eesti ning venemaa ajaloolise taustaga ja suurt rolli eelarvamuse kujunemiosel mängib ka kodune kasvatus. Eelarvamused kujundavad tänapäeval inimeste omavahelist suhtlemis. Tihtipeale võib see, aga suhtlust takistaga, aga mõningatel juhtudel ka kaasa aidata. Leian, et inimesed
Kas seda käitumist võib pidada Poola reetmiseks? Põhimõtteliselt ei reageeritud, koondati väed küll saksa läänepiirile, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Jah. 8. Miks ei kuulutanud lääneriigid sõda NSVLile, kuigi selle riigi käitumine oli peaaegu analoogne Saksamaa käitumisele? Sest NSVLis nähti ainsat jõudu, mis suudaks Hitleri peatada, nende kahe vastu, aga poleks keegi saanud. 9. Kas lääneriikide erinevat suhtumist kahte agressorisse (Saksamaa ja NSVL) võiks pidada ebamoraalseks? Põhjenda! Jah võiks, sest eelnevalt poolehoiu lubanud/andnud riigid ei seisnud Poola eest väljas, siis kui seda tegelikult vaja oli. 10. Mis muutus MRP maadejaotuses 1939. a. 28. septembri Saksa-NSVLi ``sõprus- ja piirilepinguga``? Saksamaa sai endale NSVLi osa Poolast ja NSVL endale Leedu. 11. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 9. aprillil? Miks ta neid riike ründas? · Taani · Norra 12
annaabi.ee 
