Baaside ajastu Eestis
sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud
Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa
mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu
sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et
Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning
tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eksiilis maa
okupeerimise korral ¤ kui algas Teine maailmasõda, koondas NSV Liit Eesti ja Läti piiridele suured
väeüksused: 160 000 Punaarmee võitlejat, 700 suurtükki, 600 tanki ja 600 lennukit ¤ erinevalt
Leedust, Lätist ja Soomest ei viidud Eestis läbi mitte osalistki mobilisatsiooni ¤ põhjendati, et
Nõukogude Liit võib seda pidada enda vastu sihituks ¤ arvati, et Baltikumi saatuse määrab Saksa-