Sissejuhatus kultuuriteooriasse
pole.
Herrenmoral
Herdenmoral
Võtmemõiste: ressentiment – reaktiivne moraal
Kristlikus religioonis on väga tähtis (moraal) kannatuse moment – kurjade
jõudude ohver.
Ühiskond teeb oma liikmetele kurja – demokraatia vähendab seda kurja.
„On mõttetu nõuda jõult, et see ei purustaks“
übermensch – üliinimene
„Nõnda kõneles Zarathustra“ – kõik jumalad on surnud, nüüd tahame, et elaks
üleinimene.
Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide
agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas
moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad
keelt, on orjad/nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene
on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt
väljendatav, keel ainult piirab.
Foucault
Adorno
FREUD
1856-1939
Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte