Leedu ajalugu
Eesti ja Läti väljaränded toimusid sellel ajal aga rohkem
Venemaale Kaukaasiasse eestlaste väljaränne umbes 20% ja lätlastel 10%. Läti aladel oli
tööstus palju arenenum, mis pakkus rohkematele lätlastele töövõimalusi kodumaal. Riia oli
impeeriumi suuruselt 4. linn ja linnastumine Lätis juba 40% ja pool sellest Riias. Riias asutati
1864 Polütehnikum ja Riia vaimulik seminar, kus õppis ka palju eestlasi. Nt Päts ja Poska.
Leedumaa oli aga üks agraarsemaid piirkondi ja tööstust vähe. Väljarände üks olulisemaid
tegureid ka majanduslik sund, kuid ka ikka rahvuslik surve.
Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine.
Vaimsete sidemete katkemine Leedu-Poola ühissidemetega, paljuski tänu ka Vene valitsuse
survele. Leedu keel hakkas järjest rohkem asendama palju kasutusel olnud poola keelt.
Venestamise järgus kerkis esile uus haritlaste kiht, kes rõhutas Leedu rahvuslikku erinemist
nii Poola kui ka peale surutud vene rahvuslikkusest