Eesti uusaeg (1710-1900)
Fölkersahm oli surnud ja Maapäeval hakkavad domineerima konservatiivid, kes
toovad välja raharendile üleminekuga seotud raskused. Rüütelkond mõtles ühte-,
keiser teistmoodi. Vaatamata vastuseisudele, kinnitab Aleksander II 1860. aastal
(uuesti varasema?) eelnõu. Mõisa- ja talumajanduse kriis oli Eestimaal tunduvalt
sugavam kui Liivimaal. Keisrikoda Eestimaa asjade vastu tundis ka palju vähem huvi
kui Liivimaa vastu. Eestimaa mõisate osakaal on suurem agraarsektoris kui Liivimaal.
Kui talu- ja mõisamaade suhe Liivimaal oli 2:1, siis Eestimaal oli see suhe 1:1.
Tulenevalt ajaloolistest põhjustest, Eestimaa rüütelkond tegutses in corpore, mille
agraarpoliitika oli konservatiivne. 19. sajandi keskpaigaks on jõutud kriisi: tuleb teha
mingisuguseid samme. Peterburist otseselt Eestimaa asjade vastu huvi ei tuntud. Alles
Aleksander II annab 5. juulil 1856. aastal oma allkirja Eestimaa uuele
talurahvaseadusele
annaabi.ee 
