Eduard Vilde teosed
Romaan pakub traagilisi pilte
maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale
viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste
julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani
seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise
keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus
väljarännanute elust krimmis.
Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile
kutsunud talurahva sotsiaalne seisund peamiseks probleemiks on
seetõttu kõigis romaanides viletsuse tekitaja ja selle all kannataja suhted.
Aadli ja talupoja vahekordi oli vilde varem korduvalt puudutanud kuid oli
jätnud vastuolud kas hoopis lahendamata või teinud seda küsitavalt.
Mahtra sõjas annab kirjanik esmakordselt sotsiaalselt kaaluka vastuse:
talupoeg peab ennast võitluse läbi ise aitama. Oluline on triloogias ka eri
annaabi.ee 
