Liivimaal vallandus mäss. 4. Talurahva seadused Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj. vahetusel alanud põllumajanduskriis. Kriisi põhjuseks vilja hinna langus. Tekkis vajadus leida uusi majandamisviise ja modeniseerida suhteid taludega. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorda tänu valgustusideede levikule ning hakati tähelepanu pöörama võrdusele. Muutunud olid majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine Balti agraaroludesse suhtus kriitiliselt keskvalitsus. Vaja otsida uusi majandusviise. Reform Sisulised muutused 1802 Eestimaa Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale 1804 Liivimaa Keelustas koormiste tõstmise Võib talu pärandada Talupoegade müük, kinkimine keelustati Koormised pandi kirja vakuraamatusse
tulema esimesed tõsised kriisinähud (mõisatel tegevuse jätkamiseks liiga vähe kapitali). Mõisad tarbivad rohkem kui senine majandustegevus suudab asemele anda. Ei saa eitada ka käärimise momenti, ka see on mõisamajandusele negatiivne. 18. saj lõpus-19. saj alguses (1801 tuleb võimule Aleksander I) võimuvahetus Peterburis. Aleksander I-st peeti tükk aega vabastajaks keisriks. Kerkib esile jälle Balti erikorra küsimus ja kriitiline suhtumine Baltikumi agraaroludesse. Ka Peterburist tulev uus tugev suhtumine. 18-19 saj vahetusel tuleb ka esimene publitsistlik pärisorjuse kriitika. Üsna radikaalsed ettepanekud. Tegemist on üksikute üritajatega. Nii mõnegi kriitilise kirjatüki peale tekib ühiskonnas diskussioon. Heinrich Johann von Jannau (1753-1821). Oma elukutselt oli pastor Laiusel. Pastoriameti kõrval on sügav ajaloohuvi. Jannau oma uurimistöös (paljuski
annaabi.ee 
