Eesti uusaeg (1710-1900)
Selle seaduse avalikustamine lükatakse edasi 1858. aastasse.
1856. aasta seadus kätkes endas: sarnasus Liivimaa 1849. aasta seadusega jaotatud
mõisa- ja talumaaks (sh kuuendikmaa põhimõte). Raharendi probleem on tõstatatud,
kuid jäädakse ikkagi teonormide juurde. Üks olulisemaid erinevusi Liivimaa
seadusega: Eestimaa seadus näeb ette talumaade kruntimise. Antakse ka tähtaeg:
kruntimine peab olema lõpetatud 10 aasta jooksul. On väga progressiivne saam
toonastes agraaroludes. Talumaad ei tohtinud olla tükeldatud. Talu ja tema maad
saavad üheks tervikkrundiks. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadus näevad ette ka
talude päriseksostmist. Initsiatiiv talu müüa on mõisa poolt. Kriis, mis
mõisamajandusse saabunud oli, ei võimaldanud vana moodi majandada. Mõis on
sunnitud talud ja krundid päriseks müüma. 1856. aastal sai see protsess alguse. Üheks
eelduseks, et talusid müüa saaks, oli kruntimine. Kruntimine iseenesest polnud midagi
annaabi.ee 
