Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata." Ent ometi oli ta otsustanud: ,,Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks..." (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et ,,valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad". (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril. Sellele oli eelnenud Köleri uus pikem ringreis kodumaal ning
Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata.“ Ent ometi oli ta otsustanud: „Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks...“ (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et „valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad“. (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon – Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril. Sellele oli eelnenud Köleri uus pikem ringreis kodumaal ning
annaabi.ee 
