Inimene ja loodus keskaegses Euroopas
jõud: meri, kaljud, kalad, metsloomad ja linnud on samal tasemel fantastiliste olendite,
jumaluste ning kõikide nende juurde kuuluva inimesega.
Aeg maal oli looduslik aeg, mitte sündmuslik. See oli inimeste aeg, kes ei valitsenud loodust,
vaid allusid selle rütmile. Ühe või teise tegevuse jaoks olid soodsad päevad ja olid ka õnnetud
päevad. Kuukalendri tundmist oli vaja edukaks tegelemiseks maagiaga. Astroloogial oli
keskaegsetes teadmistes auväärne koht. Agraarkalendris tähistati igat kuud kindla maatööga.
Ka näitas kalender ära feodaalrendi ja talupoegade kohustuste täitmise tähtaegu-need langesid
tavaliselt kokku tähtsamate pühadega. Looduses toimuv vahetus tagab põhivajaduste
rahuldamise.
Kujutavas kunstis, kirjanduses ja folklooris, renessansiaja pidustustel ja karnevalidel esineb
,,groteskse keha" kujund. See on inimese-looma, inimese-taime kujutis, näiteks inimpeadega
puud, jalgadega pead ja mitmekäelised olendid