EESTI KESKAEG
Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et
linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis
agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus
hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem
Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on
andnud ka jääva väärtusega tulemusi. Uuesti hakkas teemade ring laienema 70. aastate lõpus. Varem käsitletid ainult
agraarajalugu. Kolmandaks rahvuslik-ideoloogilise traditsiooni väärib ära märkimist Vene traditsioon. Läti ajaloolane
Nasarov?. Vene käsitluse üldskeem on esmajoones poliitiline, mille alusel baltikum kuulus Vana-Vene riiki, mis kisti
nende käest ära