EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939
likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses
EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku
propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida
ametiühinguid ja töölisorganisatsioone.
V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja
Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja
Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud
Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi.
1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik
õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi
(1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus