Lugemis-ja kirjutamisraskused
tunnuseks on see, et inimesel on raske kuuldut kirjalikus vormis edasi kanda. Düsgraafik võib
segi ajada tähtede järjekorra, tal võib olla raskusi lausete moodustamisega ning suurtähtede
õige kasutamisega. Probleemiks on veel sõnade järjekord lauses, ase-ja tegusõnade segi
ajamine ning valed sõnalõpud. Düsgraafikud räägivad soravamalt, kui kirjutavad.( Dylexia –
SPELD Foundation) Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos. Düsgraafia raskeimat
vormi nimetatakse agraafiaks.
1.4.1 Agraafia
Agraafia on võimetus omandada pikema aja jooksul foneem-grafeem vastavust. Tavaliselt on
selle põhjuseks foneemikuulmise puue või alakõne ehk võimetus eristada ja ära tunda
emakeelseid sõnu ning neid sisalduvaid häälikuid. Agraafiat liigitatakse akustiliseks,
kinesteetiliseks ja visuaalseks. Lapsed suudavad kirjutada vaid üksikuid sõnu, mille kirjapilt
on neile meelde jäänud. Sageli lapsed ei tunne kõiki tähti või ei tunne neid üldse.