Laokoon
Meremaod
liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne
isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg. Preestri näost peegeldub täielik agoonia: tema
laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama
väljendab ka preestri keha: lihased on pingul ja väga tõetruult on kujutatud isegi veenid, mis
suurest pingutusest nähtavale on tulnud. Laokooni pea on kuklas, olles suunatud taeva ja
jumalate poole. Tema agoonilises olemuses peitub justkui küsimus, miks temale saadeti
selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade
näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras.
,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku
skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke.