Retoorika Antiik-Kreekas ja Kõnekunsti Tähtsus Ja Õitselg
selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust.
Kõnekunsti tähtsus ja õitseng
Vana Kreeka tulenes:
1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast.
· vabal kodanikul oli aega
· rahvakoosolekul arutati nii sise- ja välispoliitilisi küsimusi ja seal pidi aristokraat,
kes soovis, et ta valitaks nõukogusse end kõneosavuses näitama.
2.) Ühiskonna agonaalsest(võistluslik) iseloomust. Võisteldi kõiges. Ka kõnemehi
võrreldi.
3.) Vaba kodanik pidi oskama end kohtus ise kaitsta, pidama matusekõnesid, pidukõnesid
rituaalsetel pidustustel jumalate ja kangelaste auks jne.
Olulised olid logograafid. Tasu kõnede eest.
Isokrates(436-338)- oli kõneõpetaja ja kohtukõnede koostaja. Sai kuulsaks paraadkõnedega.
Neist tähtsaim ,,Panegyrikos".
Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne