Tunnetusteooria alused
tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse
maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma
sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse
tähelepanu inimese keele ja märkide süsteemide osale tunnetusest (Leibniz, Locke), siis
vaadeldakse keelt seoses individualistliku tunnetusskeemiga, mitte aga praktilise sotsiaalse
tegevusega. Tulemuseks on agnostilsed järeldused (Locke, Condillac).
XVIII saj hakkas arenema psühholoogia. Individualistliku käsitluse ühendamine tajumise
psühholoogia andmetga annab subjektiivse idealismi (G. Berkeley) ja agnostitsismi (D. Hume),
viimane on õpetus, mille järgi inimene ei ole suuteline tunnetama asjade olemust, tal ei saa olla
usaldusväärset teadmist nende kohta. XVIII saj prantsue materialistliku filosoofia kõige
silmapaistvam esindaja oli D
annaabi.ee 
