Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile
epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as
(477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt:
(epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine
agnoia doxa episteme
(ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise
Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta.
Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid
üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise
eripära tõttu