V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
laskis libiseda, kasvas lärm. Igaüks tahtis teda oma silmaga näha. Igaüks püüdis oma pead
üle naabri õla õieldada.
30
Tõesti, see oli suursugune isik, kelle nägemine iga teise vaatepildi üles kaalus. Charles,
Bourboni kardinal, Lyoni ülempiiskop ja krahv, Prantsusmaa priimas *, oli ühel hoobil
sugulane Louis XI-ga oma venna Pierre'i, Beaujeu senjööri kaudu, kes oli abielus kuninga
vanema tütrega, ja Charles Südiga oma ema Burgundia Agnesi kaudu. Kuid prantslaste
priimase valdavamaks, iseloomulikumaks ja omalaadsemaks jooneks oli ta õukondlik vaim
ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne
sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte
puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid
neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli