Keelkonnad
Samas pole seda keerukas morfoloogia.
Analüütilised keeled
aglutineerivad keeled flekteerivad (fusionaalsed) keeled
Igas keeles on ülekaalus mõni tendents (ülejäänud on ka esindatud, kuid tagasihoidlikumalt),
kuid arengu/muutuse käigus võib see muutuda. Nt soome-ugri keeled on algselt
aglutineerivad, kuid tänapäeval pole aglutinatsioon säilinud võrdsel määral kõigis keeltes.
Ungari keel on aglutineerivam kui soome; soome on aglutineerivam kui eesti. Eesti keel on
juba aglutineeriv-flekteeriv. Viimasel ajal kasvab eesti keeles analütism. Vene keel on
valdavalt flekteeriv, kuid sealgi kasvab analütism.
Primitiivseid, vaeseid jms keeli ei ole olemas! Vajaduse korral on sõnavara ja isegi terved
registrid täiesti arendatavad (keelekorraldus).
Kui palju keeli on maailmas? Küsimusele on raske vastata. Oleneb keele definitsioonist.
Oleme harjunud, et keel = kirjakeel (s.o. keelest räägime siis, kui on olemas kirjalik
annaabi.ee 
