EESTI KEELE STRUKTUUR
AGLUTINATSIOON
. . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille
sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti
keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine
sõnatüvedele. Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine
aglutinatsioon i teel. Samas võib öelda, et eesti keeles on võimalik grammatilisi
tähendusi edasi anda lisaks aglutinatsioonile ka sõnatüve varieerimisega. Näide: käsi,
käe see on sõnatüvede varieerumine, kus ei kleebita külge.
Eesti keele nimetavas ja omastavas ei ole käände lõppe, st terve sõnatüvi.
Sõnatüvede varieerumist nimetatakse tüve vahelduseks ehk flektiivseks
vormimoodustamiseks.
Maailmas leidub keeli, mis saavad hakkama ka ilma aglutinatsiooni ja
flektiivseks vormimoodustamisega. Selliseid keeled väljendavad grammatikat
annaabi.ee 
