Keeleteaduse alused
Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi
oletusi.
Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute
kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele
foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime
inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema
ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks,
agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks.
11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses.
August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas
välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on
oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud
murdeid, nad ei segunenud omavahel jne.
Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine
perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism.
12
annaabi.ee 
