Eesti keele kujunemislugu ja eesti keele iseärasused
morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja
kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra
5
muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus
komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis.
Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes
selge suundumus flekteeriva ehitustüübi poole, kus uusi vorme saadakse eeskätt tüve häälikuid
muutes.
Rätsep toob välja ka murrangulised muutused eesti murrete sõnavaras pärast Eesti ala langemist
alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla 13. sajandil. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul
rohkem kui tuhat alamsaksa laensõna, neist on praegu kirjakeeles u 800 sõna.
annaabi.ee 
