Biosüstemaatika teooria ja meetodid
Selline klassifikatsioon
on informatsioonirikkam kui mittehierarhiline, kus samaväärseina erista-
takse suur hulk klasse.
Märkigem, et loogiline klassifitseerimine on hulga jagamine alamhulka-
deks, niisiis üks divisiivne meetod. Bioloogilises klassifitseerimises on
tänapäeval esikohal liikide ja teiste taksonite ühendamine (loogika) klas-
sideks selliselt, et tulemusena on kõigil elusolenditel oma koht süsteemis
(klassifikatsioonis): meetod on aglomeratiivne ehk kuhjav.
Loomulikus süsteemis on aluseks oluline tunnus (tunnused). Kunstlikus
süsteemis on liigitamise (klassifitseerimise) alus kokkuleppeline - näiteks
tähestikuline, või formaadijärgne raamatute paigutus raamatukogus (nagu
seda on raamatud ELUS-is või Morton Arboretum'i raamatukogus USA-s).
6.2. Elusolendite süstematiseerimine algas (teaduslikul alusel) ilmselt
Aristotelesega, kes jagas loomad verega ja vereta loomadeks, need edasi
'perekondadeks' - näit
annaabi.ee 
