Hüdrosfäär
Mida suurem on voolukiirus
seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal
ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem
materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke
vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad.
8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist.
Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on
voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg.
9.Selgita soodi ja delta teket.
Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning
eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks.
Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis
suurveeajal üleujutatakse.
10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist.