E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» ,,,
«Nii palju jä ab jäele, et selle kallal sinu pöal halvatud ja väke Ats vigaseks saab. Aga
kas tahate teada, mis ma täa hommikul kuulsin?»
44
Ja sulaste näudelt äritatud uudishimu lugedes irvitas kubjas kavalasti, pani sõme suule
ja üles tasemini:
«Aga te peate suu pidama. Siin on jutt rü utel Kuunost, ja ma kardan, see ei mõsta nalja,
kui tema saladused enneüii tarvis ilmsiks saavad.» Kubjas hakkas sosinal jutustama. Selle
päva hommikul, mil rä agitud asjad südisid, oleksime võnud ausat kubjast lossihära
kambriukse tagant leida, kus ta luurates ja kuulatades pea silma, pea kõva võmeaugu küge
pani.
Toas aga kõdisid kaks meesterahvast kõvuti edasi-tagasi.
Üs neist oli umbes viiskümend aastat vana, kõge kasvu ja lahke, aulise näga.
Teine oli umbes kaheküne viie aastane noormees, sirge, tugev ja painduv. Tema näu oli
valge, nina peen, silmad pruunid ja elavad, juuksed ja vurrud tõmukad. Ta oli üeüdse