Mart Raud
Konjunktuurile orienteeruv luuletaja
mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu
mandumine on paratamatu.
Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik ,,Õhtused kajad" (Tartu 1936), kus kerkib
esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu.
1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu "Kirves ja Kuu", kus domineerib väline
situatsioonikoomika.
Värsikogude ,,Sõjasõna" ja ,,Uued sillad" paatoseks on võiduveendumuse
sisendamine ajastuomaselt agiteerivas laadis.
4
Väljapaistev koht Raua sõjaaegses loomingus on eepilisel, mida esindab valmik
,,Kaks astjat".
Luulekogudes ,,Jõud ja valgus" ning ,,Kõik teed" domineerib ühiskondlik- poliitiline
teemade illustratiivne käsitlusviis; isikupärasemat aineesitust kohtab eepilises luules,
esimesse kogusse on paigutatud kolhoseerimise poeem ,,Maa kasvab", teise
sõjamälestustele põhinev ,,Andrus Johani"