Uusaeg konspekt
saj lõpuni
ettevõtjate huvidest, mis pärines keskaegsestprintsiibist: alamatel talurahval pole
õigust mässata. Isegi Inglismaal ei võimaldanud ükski seadus tööandjat võtta
vastutusele,kui ta rikkus töölepingut(kuni 1844). 19.saj II pooleni ei kippunudki
töölised protesti avaldama, oli hirm igapäevase tasu pärast ja oldi huvitatud töö
säilimisest ja karjäärist. Puudus ka ideoloogia, töölised olid kirjaoskamatud ja tööliste
kollektiviseerumine sai võimalikuks alates agitatsioonst(?) 19.saj keskpaigast.
Suurbritannias hakati lubama streike al 1874a, mil oli essa seadus, mis ei näinud ette
kohest aresti streikimist. Eriti aktiivne 1880ndate lõpust, kui dokitööliste streik 1899
saavutas palju tähelepanu - New Unionism. Sajandivahetusest kasvas ka mujal streikide
arv. Nõuti ennekõike paremaid olme ja palgatingimusi, tööaja reguleerimist. Tol ajal
streigid ettevõtte omanike vastu,mitte riigi.
SOTSIALISTLIK LIIKUMINE
Kõige esimesed sotsialistidid R