Eesti XX sajandi algul
detsembril, kujunedes kiireks ja edukaks. Üksteise järel langesid punaväelaste kätte
Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. Algas sissetung Kesk-Eestisse.
Olukord Lõunarindel, Tartu langemine- Kõige lootusetumad meeleolud valitsesid
Lõuna-Eestis, kus peremehetsesid veel Saksa okupatsiooniväed, ning Eesti tsiviil- ja
sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Keegi ei takistanud punaväe sissetungi.
Rindele saabunud Rahvaväe allüksused sunniti taganema, ning kui enamlikel
agitaatoritel õnnestus lisaks sellele vallandada Tartus rahutused, siis otsustasid
sõjaväejuhid linna maha jätta. Valgast pöördus Punaarmee grupeeringu
löögivõimelisem osa - Läti brigaad - Riia suunas, väiksemad üksused aga jätkasid
pealetungi Pärnule ja Viljandile.
Olukorrahinnangud aastavahetusel- Otsene oht ähvardas Tallinna, Paidet,
Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Olukord näis lootusetuna. Kõikjal ilmnesid
käegalöömine ja saatusega leppimine