varastada nende vara. Ta suudab küll kokku ajada päris suure hulga raha, kui sattub hiljem ise röövimise ohvriks, jäädes viimaks maha abitu merehädalisena. Suureks õnneks päästab üks naine Landolfo koos kastiga, mis on täis kalliskive. Vastutasuks saadab Ruffolo hea summa päästjale. Lando Ruffolo on küll kohati isekas ja rahahimuline inimene saab ta läbi oma õnnetuste aru elu väärtusest ja sellest, mis on õige. Samuti saab ka aru kuninga Agilulfi naisega salaja vallatlenud tallipoiss aru, et sellised asjad häbistavad nii teda ennast kui ka teisi. Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunuvamalt nõrgemiad, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks
Ta ei tahtnud samuti ka oma naise aule varju heita, see võib kuningat pidada ka heatahtlikuks. Isegi kui see mees oleks välja tulnud kellega tema naine magas, oleks kuningas lihtsalt öelnud, et ärgu teinekord nii tehke, samas ei pane kuningas endast lugupidama sellise suhtumisega. Kuningale oli tähtis see, et tema ja tema pere heasvalguses paistaks ning omale häbi ei tee. Ta ei olnud ka pika vihaga. 2) Kuninganna Teudelin Oli kuninga Autari lesk ja hiljem Kuningas Agilulfi abikaasa Oli ääretult ilus, armukestega tal sellegipoolest õnne polnud. Kuni üks tallipoiss temasse armus, aga ta ise ei saanudki sellest kunagi teada. Ta oli aus naine, kuna tal armukestega just ei vedanud. Samas ka natukene naiivne, ta ei saa aru milline ta mees voodi on kuigi nag juba olid pikka aega koos olnud. Talle meeldis ausus. 3) Tallipoiss Ta oli arg, sellesmõtte, et ta ei julgenud kuningannale öelda, et ta teda