Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
nad toodaks peamiselt A 40.
Tauhüpotees
Alzheimeri tõve ja mitmete teiste vanusega seotud neurodegeneratiivsetse häirete, mida
kutsutakse taupaatiateks (tauopathy), korral on täheldatud neurfibrillaarsete tängude
esinemist. Neurofibrillarsed tängud on filmanetsed inklusioonid pürimidaalneuronites ning
nende kontsentratsioon on patoloogiliseks markeriks Alzheimeri tõve raskusastme
määramisel. Peamine tängude komponent on ebanormaalselt hüperfosforüleeritud ja
aggregeeritud tau vorm.
Tau proteiin on mikrotuubulitega seostuv valk, mille füsioloogiline roll on mikrotuubulite
stabiliseerimine raku tsütoskletis. Teda esineb rohkelt aksonites ning peale mikrotuubulite
stabiliseerimise on ta oluline vesiikulite transportimisel, sest ta tagab mikrotuubulite
võrgustiku, mis on vajalik aksonaalseks transpordiks neuronites. Normaalse täiskasvanud
inimese ajus esineb kuus erinevat lahustuvat tau isovormi, mis on määratud kõik ühe geeni